Normtundide arvutamine nii täis- kui ka osalise tööaja puhul
Tihtipeale jäädakse töötaja normtundide arvutamisega hätta või arvutatakse neid valesti ning sellest tulenevalt võib tekkida segadus edasiste üle- ja alatundide arvutamistega.
Selleks, et kõik oleks seadustega vastavuses ning üheselt arusaadav, saatsime Tööinspektsioonile mõned küsimused ja näited ning palusime neid kas korrigeerida, täiendada või heaks kiita.
Toon selles juhendis välja põhilised punktid, mida tuleks silmas pidada töölepingut koostades ning kuidas oleks õige normtunde arvutada nii osalise tööaja kui ka täistööaja alusel.
- TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt peab töölepingus olema kirjas, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga.
- TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 40 tundi (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg).
- TLS § 43 lg 2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
- TLS § 43 lg 3 kohaselt arvestatakse summeeritud tööaja arvestuse korral töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul.
Tööandja ja töötaja vahel ei ole korrektne kokku leppida, et töötaja töötab näiteks 0,5-kordse koormusega või 130 tundi kuus. Enamikel kuudel ei ole probleemiks, kui kokkulepe on sõnastatud, et töötaja töötab näiteks poolkoormusega. Probleem peitub aga riigipühale eelnevas lühendatud tööpäevas, kuna siis on arvutuste vastused erinevad.
On vahe, kas juunikuu normtunnid leitakse arvutuskäiguga (19 × 8 – 3) / 2 või 19 × 4 – 3.
Lisaks eeldab TLS § 43 lg 1, et tööaeg lepitakse kokku tundide arvuna nädalas. Konkreetne tundide arv kuus, näiteks 130 tundi kuus, ei ole korrektne seetõttu, et igas kuus on erinev arv kalendaarseid tööpäevi, mistõttu kõigub ka normtundide arv kuus ning sellest tulenevalt ka see, mitmendast töötunnist alates tekib ületunnitöö.
Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!
Näited, kuidas on korrektne töötaja tööajas kokku leppida:
- Näide 1: Töötaja töötab täistööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
- Näide 2: Töötaja töötab osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Kokkulepitud tööaja arvutamine, kui töötaja töötab konkreetsetel päevadel:
Valem: arvestusperioodi tööpäevade arv koos rahvus- ja riigipühadega × kokkulepitud töötundide arv päevas / arvestusperioodi kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv
Näide 3: Tööandja ja töötaja kokkuleppel hakkas töötaja tööle ainult esmaspäeviti ja teisipäeviti, kokkulepitud tööajaga 10 tundi päevas. Arvestusperiood oli 01.01–30.04.2020, milles oli kalendaarseid tööpäevi 84 ning esmaspäevi ja teisipäevi koos riigipühadega 34. Mis oli töötaja tööaeg päevas?
Arvutuskäik: 34 (arvestusperioodi tööpäevade arv koos rahvus- ja riigipühadega) × 10 (kokkulepitud töötundide arv päevas) / 84 (arvestusperioodi kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv) = töötaja tööaeg päevas on 4,05 tundi.
Tööajafondi arvutamine täistööaja alusel töötavale töötajale:
Valem: kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud töötundide arv päevas
Näide 4: Töötaja töötab täistööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Mis on töötaja 2020. aasta oktoobri tööajafond?
Arvutuskäik: 22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud töötundide arv päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 176 tundi.
Näide 5: Töötaja töötab täistööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja asub tööle 02.10 ja töösuhe lõppeb 15.10. Mis oli töötaja 2020. aasta oktoobri tööajafond?
Arvutuskäik: 10 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud töötundide arv päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 80 tundi.
Näide 6 2019. aastast: Töötaja töötas täistööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja töötas neljakuulise arvestusperioodiga, mis kestis 01.04–31.07.2019. Töötaja viibis planeeritud põhipuhkusel 15–28.04. Kui oli olemas kinnitatud tööajakava, esitas töötaja 02.05 avalduse õppepuhkuse kasutamiseks 17–19.05. Töötaja viibis hoolduslehel 19–25.06. Töötaja esitas 17.07 töölepingu ülesütlemisavalduse, kuhu märkis töösuhte viimaseks päevaks 17.07. Mis oli töötaja arvestusperioodi tööajafond? Kinnitatud tööajakava koos tööpäevadele planeeritud töötundidega oli järgmine:
Arvutuskäik: (21 (aprilli kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (9 (15–28.04 kalendaarsete tööpäevade (E–R) arv töölt eemal viibimise perioodil) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (22 (mai kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (12 + 12 (tunnid mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud (17–19.05), kuid mille ajal töötaja viibis eemal)) + (19 (juuni kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 22.06) – (10 + 12 + 12 + 12 (tunnid mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud (19–25.06), kuid mille ajal töötaja viibis eemal)) +
(13 (01–17.07 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 455 tundi.
Tööajafondi arvutamine osalise tööaja alusel:
Näide 7: Töötaja töötab osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja asub tähtajatult tööle 01.10.2019, kokkulepitud tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Mis on töötaja oktoobri tööajafond?
Arvutuskäik: 22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 88 tundi.
Näide 8: Töötaja töötab osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja asub tööle 02.10.2020 ja töösuhe lõppeb 15.10.2020. Mis on töötaja oktoobri tööajafond?
Arvutuskäik: 10 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 60 tundi.
Näide 9: Töötaja töötab osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja asub tööle 01.10.2020 ja töösuhe lõppeb 28.10.2020. Mis on töötaja oktoobri tööajafond?
Arvutuskäik: 20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 3 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 60 tundi.
Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!
Näide 10: Töötaja töötab osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 2 tundi päevas ja 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja asub tööle 10.06.2020 ja töösuhe lõppeb 30.06.2020. Kui oli olemas kinnitatud tööajakava, esitas 10.06 töötaja avalduse õppepuhkusel viibimiseks 27–28.06. Töötaja tööpäev oli 22.06. Mis oli töötaja juuni tööajafond?
Arvutuskäik: (13 (10–30.06 kalendaarsete tööpäevade arv) × 2 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 2 (lühendatud tööpäev 22.06) = töötaja juuni tööajafond on 24 tundi.
NB! Õppepuhkusel viibimine töötaja tööajafondi ei vähenda, sest töötaja esitas avalduse ajal, kui tööajakava oli koostatud, ning kasutab õppepuhkust üksnes oma vabadel päevadel. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest küll keelduda, kui töötaja soovib õppepuhkust kasutada üksnes oma vabal päevadel, kuid selle lubamine pole keelatud.
Tööpäeva ei saa lühendada 3 tundi, kui riigipühale eelneva lühendatud tööpäeva tegelik pikkus on 2 tundi.
Tööajafondi arvutamine täis- ja osalise tööaja alusel:
Näide 11: Töötaja töötas täistööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja töötas kahekuulise arvestusperioodiga, mis kestis 01.01–28.02.2019. Töötaja asus tööle 26.01, mis oli nii töölepingu sõlmimise kui ka tööle asumise päev. Töötaja viimane tööpäev oli 23.02. Alates 1.02 töötas töötaja osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Alates 20.02 töötas töötaja osalise tööaja alusel, kokkulepitud tööajaga 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Mis oli töötaja arvestusperioodi tööajafond?
Arvutuskäik: (4 (26–31.01 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (13 (01–19.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (7 (20–28.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23.02) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 123 tundi.
Näide 12: Samad lähteandmed, mis eelmises näites (Näide 11), kuid töötaja viibis töövõimetuslehel 21–28.02. Kinnitatud tööajakava koos tööpäevadele planeeritud töötundidega (igast tööpäevast arvestati maha 30-minutiline vaheaeg) oli järgmine:
Mis oli töötaja arvestusperioodi tööajafond?
Arvutuskäik: (4 (26–31.01 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (13 (01–19.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (7 (20–28.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23.02) – ((12 – 0,5) × 5 (töövõimetuslehel viibimisel tööajakava järgsed töötunnid)) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 65,5 tundi.
Kokkuvõte
Nagu näha, siis töötamise ning normtundide arvutusi on mitmeid ning muidugi võivad olla need kombineeritud ka mitmest erinevast viisist. Töölepingut sõlmides olge alati veendunud, et lepingusse märgitud arvutamise viis oleks selge, ühtselt arusaadav ning mis kõige tähtsam – seadusele vastav. Peale normtundide arvutamise võivad palgaarvestuses veel mõnedki teised probleemid esile kerkida. Millised need probleemid on, ning kuidas neid vältida, saate lugeda siit.
