Üldine

Paindlik tööajakorraldus Eestis – kas reaalne võimalus või IT-firmade privileeg?

Vahel küsivad kliendid minu käest: Vladimir, kas sa oled pigem personalijuhtimise või tarkvarakonsultant?

Vastus on aga, et olen personalijuhtimise protsesside ja tööriistade konsultant.

Beginis on meie peamine fookus kõik, mis on seotud töötajate tööaja juhtimise, plaanimise ja analüüsiga, kuid teame väga hästi, et töötaja on inimene.

Seega, kui võimalus lubab, räägime klientidega meeleldi ka inimlikest aspektidest, mis on seotud personalijuhtimise ja tööajaarvestuse sünergiaga.

Pere- ja töötajasõbralik programm on veel üks äge koht, mis neid kokku viib, ning kus osaleme meie ja ka mitmed meie kliendid.

Programm sobib kõikidele, kes soovivad panustada organisatsiooni töökultuuri ja on võtnud eesmärgiks muuta töökeskkond pere- ja töötajasõbralikumaks. Selle kujundus on hästi lihtne:

Minister Kaia Iva ütles: „Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad, ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad.“ Ta teab, millest räägib, sest:

Tegevuskava raames valivad ettevõtted 11 kategooriat, millesse nemad plaanivad järgmise 1,5–3 aasta jooksul panustada.

Üks kohustuslikest kategooriatest, paindlik töökorraldus, on seotud just tööaja arvestusega.

Miks on paindlik töökorraldus kohustuslik?

Programmi konsultandina saan kohe öelda, et see on paljude jaoks üks keerulisematest kategooriatest.

See tõendab ilmselt juba omaette, et kõik peaksid sellega tegelema, sõltumata sellest, kas ettevõte on puhas kontorikeskkond või prügi sorteerimise keskus (jah, Ragn Sells on programmi edukas osaleja ja tõeline eeskuju).

Teine aspekt on kindlasti see, et meie ühiskonna jaoks on ikka hästi olulised võrdsus ja fair play. See tähendab, et kui kontoriinimesed töötavad täiesti vaba graafikuga, siis võiksid ka liinitöölised saada kas või natuke paindlikkust, sest nemad ei ole n-ö teise klassi kodanikud.

Selle põhimõtte praktiline rakendamine on aga päris keeruline. Programmi ideepank pakub mitut meedet selle olukorra parendamiseks.

Töökorraldus läbipaistavaks!

Täpne ülevaade tööaegadest

Siin on veel üks oluline nüanss: iga ettevõtte tõlgendab pakutud ideid omamoodi ning viib neid ellu enda jaoks mõistlikul viisil.

Ainus tingimus: meetme rakendamine peab muutma töötajate elu paremaks, ideeliselt terves organisatsioonis, olenemata osakonnast või ametinimetusest.

Suurepärase töökorralduse kategooria staarid on…

Kategooria kuldmärgise tasemel rakendamise definitsioon on järgmine:

Rakendatud on paindlik tööaeg – tööandja usaldab töötajat ning laseb tal võimaluste piires ise oma tööaja ja -koha valida. Sealjuures tunneb töötaja kaasatust ning on motiveeritud osalema vajalikel kohtumistel töö paremaks planeerimiseks ja eesmärkide täitmiseks.

Töö tegemisele on seatud eesmärgid ning töötaja saab valida meetodid, kuidas eesmärkideni jõuda. Tööandja ei soodusta ületöö tegemist ning kui seda vahel ikkagi juhtub, katab ta võimalikud lisakulud või aitab leida vajalikud lahendused – nt lapsehoidja kasutamisel, töölesõidul vms.

Töötaja pakub kõikidele töötajatele seadusest tulenevate puhkepäevade kõrval ka tasustatud lisapuhkepäevi. Graafiku alusel töötamisel arvestatakse tööaja planeerimisel töötaja vajaduste ja soovidega.

Selles definitsioonis on tegelikult peidus ka paljude ettevõtete suur mure tööajaarvestusega – nende tööriistad lihtsalt ei võimalda sellist paindlikkust. Selle nõude rakendamine tekitaks lihtsalt kaost.

Paindliku töökorralduse meetmed

Tänase päeva seisuga on ideepangas üle 20 idee paindliku tööaja korraldamisega seotud meetmete kohta (Exceli leht „Meetmete tabel“, read 65–86).

Ma ei hakka siin neid kõiki välja tooma, aga mõnda, mida pidevalt rakendatud kujul nägin, tahaksin ikkagi mainida:

Tööandja ei soodusta üle kokkulepitud tööaja töötamist.

Meede soovitab ettevõtetel mõelda ületundide arvestuse vajaduse peale, analüüsida nende tekkimise põhjuseid ning plaanida tööajagraafikuid ilma nendeta.

Ületundide arvestuse raames võetakse arvesse ka juhtide tagasisidet nende tekkimise põhjustest.

Kui riigipüha langeb teisipäevale või neljapäevale, antakse töötajatele tasustatud vaba päev, pikendamaks nädalavahetust vastavalt kas esmaspäeva või reede võrra.

See meede on kontorites juba väga populaarne, aga ka teised sektorid näevad, kui väga see meede töötajatele meeldib.

See nõuab küll väga hoolikat graafiku koostamist ja tõenäoliselt enda tööajaarvestuse tarkvaras eri töövahetuste ja puudumiste loomist, aga on võimalik.

Selliste päevade puhul aitab ka projektipõhine tööajaarvestus.

Perekondlike kohustuste täitmise tõttu või muul põhjusel võimaldab tööandja töötajal töötada osalise tööajaga. Võimaldatakse ühe töökoha jagamist kahe või enama töötaja vahel.

Tänapäevases majanduses, kus tööjõu puudus on paljudes sektorites reaalne probleem, saab iga ettevõte küsida: kas kõik minu töötajad peavad tingimata täiskoormusega tööl olema?

Äkki saan kellegagi neist mingile kokkuleppele jõuda? Selline töövõimalus on soodne ja ka lisaargument värbamisel. Mine tea – äkki alustab inimene poole kohaga, aga pärast on nõus tegema ka rohkem. Mõistan, et sellega kaasnevad lisakulutused (varustus, koolitus, administratsioon jne), aga mis on alternatiiv, kui kedagi täiskohaga töötama ei leia?

Tööpäevasiseste vaheaegade pikkust ja ajastust saab kokkuleppel tööandja ja kolleegidega ise reguleerida, et vajadusel oleks võimalik täita lühemaid eraelulisi kohustusi tööpäeva sees puhkust võtmata.

Selle meetme kohta on olnud hästi palju vaidlusi seoses usaldusega ja arvestuse keerukusega.

Kui igaüks tuleb ja läheb, millal tahab, kuidas saab tööandja kindel olla, et töötaja on ikkagi 168, 176 jne töötundi teinud (või vähemalt töö juures viibinud)?

Vastus on järgmine:

Graafikute plaanimine ja kaasaegne tööaja registreerimine. Kui kõik tulekud ja minekud on registreeritud ja pauside arvestus on automaatne, siis on kuu lõpus hästi lihtne vaadata, mis on töötaja töötundide summa.

Kui töötajal on võimalik ka jooksvalt oma töötundide summat jälgida, siis on ka temal rohkem vastutust selle üle, et ta tuleb pausidelt ikkagi õigel ajal tagasi.

Kokkuvõte

Lõpetan sellega, millest alustasin, ehk Kaia Iva sõnadega: „Peresõbraliku tööandja märgise saanud tööandjad on välja toonud, et nende töötajad on rahulolevamad, ning paranenud on organisatsiooni tööõhkkond, mida töötajad tänapäeval üha rohkem hindavad.“

Töökorraldus ja tööaeg mängivad selles väga olulist rolli ning kogemusest tean, et kaasaaegne tööajajuhtimise ja arvestuse süsteem aitab töötajate rahulolule kõvasti kaasa.

Kui soovid saada rohkem infot selle kohta, kuidas Begin saab aidata muuta Sinu ettevõte töökorraldust paindlikumaks ja läbipaistvamaks, võta meiega ühendust!

Töökorraldus läbipaistavaks!

Täpne ülevaade tööaegadest
Vladimir Jelov
22.01.2019

Populaarsemad

Proovi ja säästa oma aega ja raha

Oled juba Begini kasutaja?

Logi sisse Proovi tasuta
Wave