tööaja-arvestus üldine

Normtundide arvestus riigipühade, puhkuste ning töölt eemal viibimiste korral

Eelmises blogis, mille leiate SIIT, käsitlesime üleüldist normtundide arvutamist nii täis- kui ka osalise tööaja korral.

Nüüd vaatame punkt-punktilt läbi seadused ning näited selle kohta, kuidas mõjutavad normtundide arvutust riigipühad, neile eelnevad lühendatud tööpäevad, puhkused ning muud töölt eemal viibimised.

Lisaks käime läbi ka kõik põhilised seadused, mis käsitlevad töötajale määratud puhkeaegasid.

Tööajafondi arvutamine riigipühale eelneva lühendatud tööpäeva korral

TLS § 53 kohaselt lühendatakse:

kolme tunni võrra.

NB! Samas on tööandja ja töötaja kokkuleppel võimalik jätta tööpäev lühendamata, mis tähendab, et töötaja töötab tavapärase tööpäeva nii, nagu on kokku lepitud või kirjas tööajakavas. Kui tööpäev jäetakse poolte kokkuleppel lühendamata, väheneb töötaja tööajafond sellegipoolest. Kui töötaja töötab lühendatud tööpäeval, olenemata sellest, kas tavapärase tööpäeva pikkuse ulatuses või lühendatud tööpäeva ulatuses, siis tööajafondi arvestuses kajastub lühendamine, mis võib, aga ei pruugi tekitada töötajale ületunnitööd.

Kui nimetatud pühadele eelnevatele tööpäevadele langeb vähem kui kolm töötundi, siis tuleb tööajafondi vähendada nende tundide võrra, mitu töötundi nimetatud pühadele eelnevatele tööpäevadele langeb.

Valem: (kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud tööaeg päevas) – 3 (lühendatud tööpäev)

Arvutuskäik: 21 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas) = Töötaja detsembri tööajafond on 168 tundi.

Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!

Tarkvara, mis suudab arvestada normtunde ja järgib Eesti kalendrit

Arvutuskäik: (21 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23. detsembril) – 3 (lühendatud tööpäev 31. detsembril) = Töötaja detsembri tööajafond on 162 tundi.

Arvutuskäik: (21 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8) – 3 (lühendatud tööpäev 23. detsembril) = Töötaja detsembri tööajafond on 165 tundi.

Arvutuskäik: (17 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23. detsembril) = Töötaja detsembri tööajafond on 65 tundi.

Arvutuskäik: (5 (26.–31. jaanuari kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (14 (01.–19. veebruari kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (5 (20.–29. veebruari kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) = Töötaja arvestusperioodi tööajafond on 126 tundi.

Mis oli töötaja arvestusperioodi tööajafond?

Arvutuskäik: (4 (26.–31. jaanuari kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (13 (01.–19. veebruari kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (7 (20.–28. veebruari kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23. veebruaril) – ((12 – 0,5) × 5 (töövõimetuslehel viibimisel tööajakava-järgsed töötunnid)) = Töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 65,5 tundi.

Arvutuskäik: (20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 1 (lühendatud tööpäev 22. juunil) = Töötaja juuni tööajafond on 159 tundi.

NB! Tööajafondi ei saa tavapäraselt kolm tundi vähendada, kui riigipühale eelneva tööpäeva tegelik pikkus on üks tund.

Tööajafondi arvutamine töölt eemal viibimise korral

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-143-15 kohaselt juhul, kui tööajakava on koostatud ja töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks töövõimetuse või puhkuse korral), väheneb tööajafond üksnes nende tundide võrra, mil töötaja oleks tööajakava kohaselt pidanud tööl olema.

Valem: (kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud tööaeg päevas) – tunnid, mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud, kuid mille ajal töötaja viibis eemal

Arvutuskäik: (20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 22. juunil) – 12 (haiguslehel viibitud töötunnid) = Töötaja juuni tööajafond on 137 tundi.

Arvutuskäik: (20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (10 – 10 – 12 (tunnid, mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud (11.–17. september), kuid mille ajal töötaja viibis eemal)) = Töötaja septembri tööajafond oli 128 tundi.

Arvutuskäik: (13 (10.–30. juuni kalendaarsete tööpäevade arv) × 2 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 2 (lühendatud tööpäev 22. juunil) = Töötaja juuni tööajafond on 24 tundi.

NB! Õppepuhkusel viibimine töötaja tööajafondi ei vähenda, sest töötaja esitas avalduse ajal, kui tööajakava oli koostatud ning kasutab õppepuhkust üksnes oma vabadel päevadel. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest küll keelduda, kui töötaja soovib õppepuhkust kasutada üksnes oma vabadel päevadel, kuid selle lubamine pole keelatud.

Tööpäeva ei saa kolm tundi lühendada, kui riigipühale eelneva tööpäeva tegelik pikkus on kaks tundi.

Kui tööajakava ei ole koostatud ja töötaja viibib töölt eemal seaduslikul alusel (näiteks töövõimetuse või puhkuse korral), siis väheneb tööajafond kokkulepitud tööaja võrra.

Valem: ((kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud tööaeg päevas)) – ((kalendaarsete tööpäevade (E–R) arv töölt eemal viibimise perioodil) × (kokkulepitud tööaeg päevas))

Arvutuskäik: (22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (10 (kalendaarsete tööpäevade arv töölt eemal viibimise perioodil) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) = Töötaja septembri tööajafond on 96 tundi.

Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!

Tarkvara, mis suudab arvestada normtunde ja järgib Eesti kalendrit

Arvutuskäik: (20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas) – (5 (kalendaarsete tööpäevade arv kollektiivpuhkusel viibimise ajal) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) = Töötaja juuni tööajafond on 120 tundi.

Tööpäevades antavad puhkused

Tööpäevades antakse järgmised puhkused, mida ei saa kasutada töötaja vabadel päevadel:

Tööpäevades antavaid puhkuseid antakse kogu tööpäeva ulatuses. Tööajafond väheneb samuti kogu tööpäeva ulatuses, ka siis, kui lapsepuhkust kasutatakse nädalavahetusel või riigipühal.

Valem: (kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud tööaeg päevas) – tunnid, mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud, kuid mille ajal töötaja viibis eemal

Arvutuskäik: (22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (10 + 10 (tunnid, mis on töötajale tööajakavasse planeeritud (14.–15. september), kuid mille ajal töötaja viibib eemal)) = Töötaja septembri tööajafond on 156 tundi.

Igapäevane puhkeaeg

TLS § 51 lõike 1 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TLS § 47 lõike 2 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt ei ole pikema kui kuuetunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja (tehtud töötundide) hulka. Seda välja arvatud juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ning tööandja loob töötajale võimaluse tööajal puhata ja einestada.

TLS § 47 lõike 3 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt ei ole alaealisele töötajale pikema kui 4,5-tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30-minutilist tööpäevasisest vaheaega. Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka.

Lisaks lõunapausile, mille võib tööajast välja arvata, on tööpäevasisesed sellised pausid, mis tulenevad töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS).

Tegemist on tööandja määratud pausidega, mis peavad tulenema riskianalüüsist. Näiteks, kui tegemist on füüsiliselt raske tööga, siis 12-tunnise tööpäeva jooksul peaks olema umbes kaks kuni kolm 10–15-minutilist pausi, mis arvatakse tööaja hulka ja mille eest makstakse tavapärast töötasu. Pauside eesmärk on töötaja töövõime taastamine ja ülekoormuse vältimine.

Lisaks eelnevale tuleb töötajale tagada määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõikest 4 tulenevad puhkepausid. Töötajale peavad olema tagatud puhkepausid, mille kestus on vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Nimetatud paus kuulub tööaja hulka.

TTOS § 10 lõike 5 kohaselt on last rinnaga toitval emal õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga kolme tunni järel igakordse kestusega mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni pooleteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund. Nimetatud paus kuulub samuti tööaja hulka.

Iganädalane puhkeaeg

TLS § 52 lõike 1 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TLS § 52 lõike 2 kohaselt on kokkulepe, mille kohaselt jääb töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (NB! Summeeritud tööaja arvestuse korral jaotub tööaeg ebavõrdselt.)

TLS § 52 lõike 3 kohaselt eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.

Kerttu Tuurma
30.07.2020

Populaarsemad

Proovi ja säästa oma aega ja raha

Oled juba Begini kasutaja?

Logi sisse Proovi tasuta
Wave