Viie sammuline tegevusplaan, et töötajad peaksid kinni etteantud tööajast
Hiljuti ilmus meie kirjasulest edulugu selle kohta, kuidas Evicon Ehitus suutis oma töötajaid motiveerida varem tööle tulema. Selleks kasutati ühist tahet ja konkreetsemat tööajaarvestust.
Tööstuses on töötajate õigeaegne tööle saabumine vähemalt sama tähtis kui ehitussektoris, sest kõik protsessid on üksteisest sõltuvad.
See tähendab, et kui ühe osa tootmine mingil põhjusel viibib, lükkuvad ka kõik teised protsessid edasi.
Töötajatel on selles väga tähtis roll. Korraliku tootluse tagamiseks tuleb omada korraliku ülevaadet kollektiivist ja inimeste tööle saabumistest / töölt lahkumistest.
Hilinemiste jaoks siinkohal ruumi pole.
Seepärast toongi välja tegevusplaani, kuidas toimida, kui töötajad kalduvad planeeritud tööajast kõrvale.
1. Tee kindlaks, kui sagedased ja millises ajaulatuses on kõrvalekalded
Tundub äkki liialt lihtne soovitus?
Tõenäoliselt ei saa siiski päris õiget ülevaadet selle kohta, kes kui palju hilineb või varem lahkub, kui probleemi pealiskaudselt suhtuda.
Tihti avastatakse probleem alles siis, kui sellesse süvenetakse.
Kasvõi paarinädalane jälgimine võib välja joonistada mustri selle kohta, kellel on täpsusega rohkem probleeme ja kuidas nende inimeste käitumine töökeskkonda mõjutab.
2. Töökorraldusreeglid üheselt arusaadavaks
Tuleb kõrvaldada igasugune võimalus möödarääkivusteks ja arusaamatusteks. Kõigile peaks olema selge, millal töö algab ja lõpeb.
Paigas peaks olema ka meetmed hilinemise ja varem lahkumise puhul – kuidas peaks töötaja nende olukordade puhul talitama ja kellele teatama.
Konkreetselt tuleks määratleda tagajärjed „kroonilise“ eksimise korral.
Oluline osa on siin aga see, et need nõuded on täitmiseks KÕIGILE!
Ka juhtkonna tasandil tuleks neid järgida. Selle punkti täitmisega tabatigi Evicon Ehituses naelapea pihta ja saavutati soovitud eesmärk.
3. Kasuta konkreetset lahendust saabumiste ja lahkumiste märkimiseks
Töötajate saabumise ja lahkumise fikseerimiseks kasutatakse tihti läbipääsusüsteeme. Igal töötajal on kiipkaart, mille abiga pääsetakse tööruumidesse.
Kiipkaarti kasutades jääb sellest maha logi, mille alusel on võimalik hiljem kalkuleerides töötunnid välja arvestada. Siin on aga paar murekohta – mis juhtub töötundidega siis, kui korraga läheb uksest läbi mitu inimest?
Samuti tasuks mõelda, kui automaatne see lahendus siiski on, kui pärast peab keegi hakkama logide järgi arvutusi tegema, et täpne tööaeg paika saada.
Palju mugavam ja täpsem on kasutada turnikee lahendust koos sõrmejäljeseadmega.
Sellisel puhul arvestab tööajaarvestustarkvara automaatselt tööaja kokku ning turnikee annab kindluse selles osas, et inimesed kõik registreeritud saaksid.
Turnikeede kohta leiate täpsemat infot SIIT ja SIIT
4. Anna tagasisidet
Järjepideva ülevaate andmine hetkeolukorrast ja arengutest annab töötajate motivatsioonile palju juurde.
See ei pea olema pidev – piisab, kui korra nädalas inimesi informeerida ja võimaluse korral tunnustada. Tublid töötajad kindlasti ootavad, et nende tulemusi märgataks.
Hea tagasiside võib oluliselt kasvatada kollektiivi meeskonnavaimu ning soovi veelgi tublimalt tööaegadest kinni pidada.
5. Premeeri tulemusi
Kõik uus vajab pisut aega, et see juurduks ja inimeste jaoks tavapäraseks muutuks – sama on ka tööajast kinni pidamisega.
Konkreetne tööaja algus ja lõpp ei pruugi alguses väga kergesti vastuvõetav olla. Kui aga töötajad on selles osas arengut näidanud – jõutakse varem tööle ja lahkutakse töölt täpsemalt –, tuleks seda ka tunnustada.
Seda võib teha isikupõhiselt, aga kambavaimu tekitamiseks oleks parem premeerida kogu ettevõtte kollektiivi. Siis jälgib iga töötaja ka enda kõrval olevat töötajat ja vajadusel tõukab tagant, et ühise eesmärgini jõuda.
Preemia võib olla mõni ettevõtte korraldatud pidu, ekskursioon, spaakülastus või muud sellist.
Kokkuvõte
Alati ei ole võimalik õigel ajal tööle saabuda ja töölt lahkuda.
Seda juhtub kõigil – tavatöötajatel ja ka juhtkonnal. Üksikute kordade puhul sellest enamasti suurt numbrit ei tehta. Probleem algab siis, kui tööajast kõrvale kaldumine muutub n-ö normaalsuseks.
Paraku on see probleem paljudes ettevõtetes kurb reaalsus.
See on võimalik kontrolli alla saada, kui kasutada järjepidevat süsteemi, rakendada korralikku ja fikseeritud tööajaarvestust ning motiveerida töötajaid individuaalsete või kollektiivsete preemiatega.
