Tööaja arvestus

Töötundide arvestus Eestis: kuidas see töötab?

Kuna töö tegemine mängib inimese elus suurt rolli, siis on oluline, et tööaja pikkus arvestaks inimese ajakorraldust. See tähendab, et inimene teeks piisavalt palju tööd, kuid ei ületaks töötundide arvestuses tervislikku piirangut.

Iga inimese elus on perioode, kus tööaja paindlikkus võib määrata töökoha olemasolu.

Mida paindlikum on töökorraldus, seda suurem on võimalus töökoha saamiseks nii õppuritel, pensionäridel kui ka lastega vanematel.

Euroopa Liidu kontekstis on töötundide arvestusele ja selle paindlikkusele pööratud olulist tähelepanu.

Tööaja pikkus on praegustes Euroopa Liidu riikides aastakümnete ja -sadade jooksul palju muutunud – endised 14–16-tunnised tööpäevad on lühenenud kaheksatunnisteks ning tööaja planeerimine on muutunud paindlikumaks.

Samuti katsetatakse paljudes ettevõtetes kuuetunniseid tööpäevi ja lähtutakse printsiibist „vähemaga rohkem“. Kuna Euroopa Liitu kuulub 27 riiki, siis töötundide arvestus ja tööaja paindlikkus on riigiti erinev, kuid direktiivid näevad ette ka teatud Euroopa Liidu kehtestatud ühiseid piiranguid.

Selles artiklis toome välja peamised töötundide arvutamise põhimõtted Eestis.

Seadus ja õigusruum

Peamine töötundide arvestamist käsitlev õigusakt on töölepingu seadus, mida nimetatakse sageli ka TLS-iks (eestikeelne versioon, ingliskeelne versioon). Enamik teemakohast teavet on leitav 3. jaost („Töö- ja puhkeaeg“) alates paragrahvist 42.

Eesti õigussüsteem põhineb pretsedendiõigusel, seega tuleks lisaks kehtivatele õigusaktidele võtta arvesse ka võimalikke kohtuotsuseid, Tööinspektsiooni märkuseid ja töövaidluskomisjoni otsuseid.

Tasub märkida, et Eesti Tööinspektsioon püüab näidata ennast heast küljest, pakkudes abi ja suuniseid nii tööandjatele kui ka töötajatele.

Seega, kui teil on lepingu või äritava puhul kahtlusi, küsige neilt juhiseid telefoni või e-kirja teel.

Töötundide arvutamise põhimõtted

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas. Sealjuures eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.

Nii Eesti kui ka teiste EL-i liikmesriikide seadused on kooskõlas Euroopa tööaja direktiiviga, mis kehtestab maksimaalseks tööaja pikkuseks nädalas 48 tundi.

Maksimaalne töötundide arv 48 tundi moodustub täistööaja 40 tunnist ja 8 ületunnist.

Automatiseeritud tööajatabel päästab liigsetest kuludest

Muutes kiiremaks tööaja arvestuse tabeli täitmise protsessi, vähendate kulusid ning tõstate efektiivsust
Proovi tasuta
Murevaba juht

Enne 2008. aastal vastu võetud töölepingu seadust maksti Eestis töötajale õhtusel ja öisel ajal töötamise eest lisatasusid, alates 2008. aastast enam õhtusel ajal töötamise eest lisatasusid maksma ei pea.

Ebatavalisteks töötundideks nimetataksegi nii öösel, õhtul, laupäeval kui ka pühapäeval töötamist.

  • Korraline „täistööajaga” töönädal on 40 tundi, 8 tundi päevas. Tööandjad võivad seda soovi korral lühendada.
  • Ületunnitöö eest tuleb tasuda 1,5-kordselt või kompenseerida see puhkeajaga. Paljud ettevõtted kasutavad summeeritud tööaja süsteemi, kus arvestatakse ületunnitööd kvartali-, mitte kuupõhiselt. Ületunnitööd puudutavad reeglid tuleb töölepingus selgelt välja tuua. Töötajal on õigus keelduda ületunnitöö tegemisest.
  • Öötöö (22.00–6.00) kompenseeritakse 1,25-kordse töötasuga. See on tavapärane palgamäär, JUHUL KUI töötaja ei ole kohustatud töölepingus sätestatud korras töötama öisel ajal.
  • Riigipühade ajal töötamine kompenseeritakse 2-kordse töötasuga.

Puhkeaeg

Töötaja huvide ja tervise kaitseks on seaduses ära määratletud ka töötaja puhkeajad, mida tuleb tööaja korraldamisel ette planeerida.

Iga töötaja jaoks koosneb tema tavaline tööpäev nii tööajast kui ka töövälisest ehk puhkeajast. Need on aga ööpäeva erinevatel kellaaegadel.

  • Summeeritud tööaeg ei tohiks nelja järjestikuse kuu lõikes ületada 48 tundi seitsme päeva kohta. Seda perioodi võib pikendada vastava kollektiivlepinguga, nagu on tavaks tervishoiu- ja hooajatööstuses.
  • 24 tunni jooksul on ette nähtud vähemalt 11-tunnine puhkeperiood.
  • Iga nädal on ette nähtud 48-tunnine järjestikune puhkeperiood. Summeeritud tööaja süsteemi kohandamise korral on puhkeaeg 36 tundi.

Töötundide arvestuse tarkvara suudab hoolitseda seadusemuudatuste eest

Tänapäeval on töötundide arvestuse tarkvarad muutumas paljudele ettevõtetele vajaduseks ning juhtivaks trendiks.

Tarkvara on üldiselt seotud palgaarvestussüsteemiga, kus andmeid salvestatakse, hallatakse ja analüüsitakse seaduste alusel.

Enamik tarkvarasid käivad seadusemuudatustega kaasas ning veenduvad, et vastavad arvutused ei oleks seadustega vastuolus.

Enne tarkvara soetamist soovitame kindlasti viimases veenduda.

Kokkuvõte

Viimasel paaril aastal on töötundide arvestuse tarkvara kasutamine levinud sektorites, kus on tegemist tööliste, tundide arvestuse ja seadusandlusega.

Inimesed ei pea enam näpuga järge ajama, kas Exceli tabelis lühendati riigipühale eelnevat päeva kolme tunni võrra või kas töötajale on seadusest tulenevalt planeeritud piisavalt puhkust.

On mitmed asju, mida tuleb silmas pidada, kui tegemist on „vana kooli“ töötundide arvestuse meetodiga, ja see on aeganõudev, kuid õnneks pakuvad kaasaegsed tööaja arvestamise tarkvarad sisseehitatud kontrollimehhanismi.

Automatiseeritud tööajatabel päästab liigsetest kuludest

Muutes kiiremaks tööaja arvestuse tabeli täitmise protsessi, vähendate kulusid ning tõstate efektiivsust
Proovi tasuta
Murevaba juht