Üldine

Step-by-step juhend välistööjõu värbamiseks

Viimasel ajal on palju räägitud välistööjõu kasutamisest ning sellest, kui populaarseks see Eestis saanud on.

Nimelt on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel kolmandatest riikidest (väljaspool Euroopa Liitu) tulnud töötajate arv viimase paari aastaga mitmekordistunud – näiteks 2018 aasta lõpuks oli 12 kuuga esitatud üle 20 000 lühiajalise töötamise avaldust, 2017 aasta lõpuks kõigest ligi 8000 avaldust.

Suurem osa 2018. aastal avalduste esitajatest olid ukrainlased (ligi 16 000 avaldust), kellele järgnesid Valgevene ning Moldova passiga isikud.

Kuna hetkel valitseb tööjõupuudus peaaegu igas valdkonnas, siis kindlasti on paljud ettevõtjad mõelnud tööjõu palkamise peale välismaalt. Värbamise variante on mitu:

Esimest kaht varianti kasutatakse kindlasti sagedamini, kuna välismaalase Eestisse tööle võtmine tähendab mitme seaduse läbitöötamist ning paberimajanduse ajamist.

Kas see on ka tegelikult nii keeruline ja mahukas ettevõtmine kui tundub?

Vaatame ükshaaval läbi, mida tuleb silmas pidada, millega arvestada, kust leida infot ning kuidas välistööjõu Eestisse toomine tegelikult toimuma peaks.

Eestis kehtiv välismaalaste seadus

Esimese asjana tuleks endale selgeks teha Eestis kehtiv Välismaalaste seadus, kuna selles on paika pandud üpris karmid ning konkreetsed reeglid, mida peaks teadma iga ettevõtja enne välismaalase palkamist.

Mõned neist on järgmised.

Inimkeeli öeldult tuleb tööandjal kanda välismaalase majutuskulud ning riigist lahkumise kulud pärast töölepingu lõppemist.

Lisaks vastutab tööandja välismaalase eest peaaegu samamoodi nagu lapsevanem alaealise lapse eest – katab kõik kulud ja trahvid, kui välismaalane satub pahuksisse Eesti seadustega ning keeldub ise kulusid kandmast.

Lähemalt on võimalik tööandja kohustusi välismaalase ja Eesti riigi ees lugeda SIIT.

Välismaalasele makstava palga kriteeriumid

Teise sammuna peaks teadma, millised on välismaalasele makstava palga kriteeriumid. Välismaalase makstavat töötasu määrab taaskord Välismaalase seadus.

Põhilised neist on järgmised.

Seega võib öelda, et jutt, mille järgi välismaalasele võib maksta tunduvalt madalamat tasu kui kohalikule tööjõule, osutub müüdiks.

Veel enam, kui välismaalase näol on tegemist tippspetsialistiga, peab tema töötasu olema vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.

Välistööjõu tööajaarvestuse digitaliseerimine

Muutke töötajate tööajaarvestus lihtsaks ja läbipaistvaks

Õige töötaja leidmine

Kui need tingimused on selged ning vastuvõetavad, võite asuda sobiva töötaja leidmise ning Eestisse kutsumise juurde.

Töötaja leidmiseks tuleks välismaisesse töökuulutuste portaali üles laadida oma tööpakkumine. Ukrainas on suurimad näiteks www.work.ua või www.rabota.ua.

Kuulutust on võimalik üles laadida kas ise või võtta ühendust veebilehe müügiosakonnaga, kes kindlasti Teid juhendab või teeb töö Teie eest. Oleneb küll valdkonnast, kuid suure tõenäosusega läheb varem või hiljem vaja vene keele oskust.

Enamik ukrainlastest räägib vene keelt või saab sellest vähemalt aru, kuid inglise keele oskus on kesisem.

Kui portaalist on sobiv kandidaat leitud ning temaga ühendust saadud, siis tuleks veenduda, et ta tõepoolest sobib Teie pakutud töökohale.

Töötamise registreerimine Eestis

Kui tulevase töötajaga on kontakt loodud ning mõlemapoolne huvi olemas, asuge järgmise sammu juurde, mis on välismaalase töötamise registreerimine Eestis.

Kõige mõistlikum oleks seda teha esialgu lühiajaliselt. Lühiajaline töötamine Eesti seaduste järgi on kuni aastane tööleping.

Registreerimist on võimalik vormistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kontoris, posti teel või iseteeninduses, mille leiate SIIT.

Töötamise registreerimiseks ei ole vaja tegelikult palju – esitada tuleb järgmised dokumendid:

Pange tähele, et mõnel ametikohal (näiteks õpetaja, hooajatööline, tippspetsialist, loominguline töötaja, praktikant jne) on töötamise registreerimiseks vaja esitada lisadokumente.

Lingi nimekirjale, kus on erisused täpsemalt välja toodud, leiate SIIT.

Tavakorras registreeritakse lühiajaline töötamine või keeldutakse registreerimisest 10 tööpäeva jooksul.

Majutuse tagamine

Välismaalase seaduse järgi tuleb välismaalasele tagada majutus. Viimasel ajal on palju kuulda olnud, et üürileandjad küsivad konkreetselt, millisel eesmärgil korterit üüritakse.

Kui nad kuulevad, et nende kinnisvara saab elamispinnaks välismaalastele, võivad nad Teile kiirelt negatiivse vastuse anda.

Eeldatavasti on see seotud arvamusega, et ühte väikesesse korterisse mahutatakse elama rohkem inimesi, kui sinna inimlikult võttes mahub. Muidugi ei suudeta sellisel juhul elamispinda puhta ja korralikuna hoida ning üürileandja seisukohast on täiesti arusaadav, et ta ära ütleb.

Seega on soovitav üüripinna otsimisega juba varakult peale hakata, et tagada välismaalasele elupaik Eestisse jõudmise ajaks.

Kui majutus on olemas ning välismaalane Eestisse jõudnud ja ennast sisse seadnud, tuleks enne tema ametisse asumist anda talle põhjalik väljaõpe, nagu uuele töötajale ikka.

Seda ei reguleeri meil ükski seadus, kuid kvaliteetse töö tagamiseks oleks see siiski soovitatav.

Lisaks tuleks kokku leppida töö teostamise aeg ning meetod, kuidas esitatakse tehtud töötunnid.

See on vajalik edasiste erimeelsuste vältimiseks. Üks variant töötundide esitamiseks on paberil tunnilehed, kuid tööaja täpsemaks ja läbipaistvamaks registreerimiseks soovitame kasutada tänapäevasemat tehnoloogiat ehk tööaja arvestuse tarkvara.

See võib olla näiteks Begin OÜ pakutav teenus, mille leiate SIIT.

Viisa vajadus ning taotlemine

Kindlasti tuleb meeles pidada, et välismaalasel võib vajalik olla ka viisa.

Näiteks ukrainlane võib Eestis viibida viisavabalt 90 kalendripäeva, kuid kui Eestis töötamise aeg ületab 90 päeva, tuleb taotleda pikaajaline viisa (D-viisa), mis lubab riigis viibida kuni 365 päeva 12 kuu jooksul.

D-viisat saab taotleda Politsei- ja Piirivalveameti Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva või Jõhvi teenindustes. Taotluseks on vaja esitada:

Lähemalt on võimalik taotlusest lugeda SIIT.

365 päeva peale töötaja palkamist

Kui välismaalase viisa lõpeb, on kaks varianti: lõpetada töösuhe või jätkata seda ja taotleda töötajale elamisluba.

Kui lõpetada töösuhe, peab tööandja vastutama, et välismaalane reaalselt ka Eestist lahkub, ning kandma tema lahkumise kulud.

Kui aga mõlemad pooled soovivad töösuhet jätkata, võib lepingut pikendada ning alustada elamisloa taotlemist.

Eestis on kahte liiki elamisluba: tähtajaline ja pikaajaline. Esialgu oleks mõistlik taotleda tähtajaline luba, mis kehtib kuni kaks aastat.

Pärast kahe aasta möödumist on seda võimalik pikendada kuni viieks aastaks korraga. Kui välismaalane on elanud Eestis viis aastat (s.t kasutanud mitut tähtajalist elamisluba), on tal õigus taotleda pikaajalist luba.

Tähele tuleb aga panna, et elamisluba antakse isikule töötamiseks kindlal ametikohal ning kindla tööandja juures. Kui elamisloa kehtimise ajal peaks tööandja muutuma, tuleb taotleda uus luba.

Taotluse saab teha Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes. Elamisloa saamiseks peavad aga olema täidetud eespool nimetatud palgakriteeriumid ning saadud Eesti Töötukassa nõusolek.

Töötukassa kriteeriumid loa saamiseks leiate SIIT.

Politsei- ja Piirivalveamet kinnitab loa või keeldub selle andmisest kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist.

Kokkuvõte

Kui vaadata kõiki neid seadusepunkte, erinevatele ametitele kohandatavaid kriteeriumeid ning paberimajanduse ajamist info registreerimiseks ning lubade saamiseks, on täiesti mõistetav, miks kasutatakse rohkem renditööjõudu.

Välismaalase värbamise meetod tuleks ehk otsustada vajaduspõhiselt: kui vajate pikemaks perioodiks rohkem abikäsi, tasuks mõelda ise välismaalase kutsumise peale, kui aga vajate kaht abikätt konkreetse objekti lõpetamiseks, tasuks ehk mõelda tööjõurendile.

Välistööjõu tööajaarvestuse digitaliseerimine

Muutke töötajate tööajaarvestus lihtsaks ja läbipaistvaks
Kerttu Tuurma
08.10.2019

Populaarsemad

Proovi ja säästa oma aega ja raha

Oled juba Begini kasutaja?

Logi sisse Proovi tasuta
Wave