üldine tööaja-arvestus

Normtundide arvutamine nii täis- kui ka osalise tööaja puhul

Tihtipeale jäädakse töötaja normtundide arvutamisega hätta või arvutatakse neid valesti ning sellest tulenevalt võib tekkida segadus edasiste üle- ja alatundide arvutamistega.

Selleks, et kõik oleks seadustega vastavuses ning üheselt arusaadav, saatsime Tööinspektsioonile mõned küsimused ja näited ning palusime neid kas korrigeerida, täiendada või heaks kiita.

Toon selles juhendis välja põhilised punktid, mida tuleks silmas pidada töölepingut koostades ning kuidas oleks õige normtunde arvutada nii osalise tööaja kui ka täistööaja alusel.

Tööandja ja töötaja vahel ei ole korrektne kokku leppida, et töötaja töötab näiteks 0,5-kordse koormusega või 130 tundi kuus. Enamikel kuudel ei ole probleemiks, kui kokkulepe on sõnastatud, et töötaja töötab näiteks poolkoormusega. Probleem peitub aga riigipühale eelnevas lühendatud tööpäevas, kuna siis on arvutuste vastused erinevad.

On vahe, kas juunikuu normtunnid leitakse arvutuskäiguga (19 × 8 – 3) / 2 või 19 × 4 – 3.

Lisaks eeldab TLS § 43 lg 1, et tööaeg lepitakse kokku tundide arvuna nädalas. Konkreetne tundide arv kuus, näiteks 130 tundi kuus, ei ole korrektne seetõttu, et igas kuus on erinev arv kalendaarseid tööpäevi, mistõttu kõigub ka normtundide arv kuus ning sellest tulenevalt ka see, mitmendast töötunnist alates tekib ületunnitöö.

Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!

Tarkvara, mis suudab arvestada normtunde ja järgib Eesti kalendrit

Näited, kuidas on korrektne töötaja tööajas kokku leppida:

Kokkulepitud tööaja arvutamine, kui töötaja töötab konkreetsetel päevadel:

Valem: arvestusperioodi tööpäevade arv koos rahvus- ja riigipühadega × kokkulepitud töötundide arv päevas / arvestusperioodi kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv

Arvutuskäik: 34 (arvestusperioodi tööpäevade arv koos rahvus- ja riigipühadega) × 10 (kokkulepitud töötundide arv päevas) / 84 (arvestusperioodi kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv) = töötaja tööaeg päevas on 4,05 tundi.

Tööajafondi arvutamine täistööaja alusel töötavale töötajale:

Valem: kalendaarsete tööpäevade (E–R, välja arvatud rahvus- ja riigipühad) arv × kokkulepitud töötundide arv päevas

Arvutuskäik: 22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud töötundide arv päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 176 tundi.

Arvutuskäik: 10 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud töötundide arv päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 80 tundi.

Arvutuskäik: (21 (aprilli kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (9 (15–28.04 kalendaarsete tööpäevade (E–R) arv töölt eemal viibimise perioodil) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (22 (mai kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – (12 + 12 (tunnid mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud (17–19.05), kuid mille ajal töötaja viibis eemal)) + (19 (juuni kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 22.06) – (10 + 12 + 12 + 12 (tunnid mis olid töötajale tööajakavasse planeeritud (19–25.06), kuid mille ajal töötaja viibis eemal)) +
(13 (01–17.07 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 455 tundi.

Tööajafondi arvutamine osalise tööaja alusel:

Arvutuskäik: 22 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 88 tundi.

Arvutuskäik: 10 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 60 tundi.

Arvutuskäik: 20 (kalendaarsete tööpäevade arv) × 3 (kokkulepitud tööaeg päevas) = töötaja oktoobri tööajafond on 60 tundi.

Tööaegade arvestamine hõlpsamaks tarkvara abiga!

Tarkvara, mis suudab arvestada normtunde ja järgib Eesti kalendrit

Arvutuskäik: (13 (10–30.06 kalendaarsete tööpäevade arv) × 2 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 2 (lühendatud tööpäev 22.06) = töötaja juuni tööajafond on 24 tundi.

NB! Õppepuhkusel viibimine töötaja tööajafondi ei vähenda, sest töötaja esitas avalduse ajal, kui tööajakava oli koostatud, ning kasutab õppepuhkust üksnes oma vabadel päevadel. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest küll keelduda, kui töötaja soovib õppepuhkust kasutada üksnes oma vabal päevadel, kuid selle lubamine pole keelatud.

Tööpäeva ei saa lühendada 3 tundi, kui riigipühale eelneva lühendatud tööpäeva tegelik pikkus on 2 tundi.

Tööajafondi arvutamine täis- ja osalise tööaja alusel:

Arvutuskäik: (4 (26–31.01 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (13 (01–19.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (7 (20–28.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23.02) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 123 tundi.

Mis oli töötaja arvestusperioodi tööajafond?

Arvutuskäik: (4 (26–31.01 kalendaarsete tööpäevade arv) × 8 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (13 (01–19.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 4 (kokkulepitud tööaeg päevas)) + (7 (20–28.02 kalendaarsete tööpäevade arv) × 6 (kokkulepitud tööaeg päevas)) – 3 (lühendatud tööpäev 23.02) – ((12 – 0,5) × 5 (töövõimetuslehel viibimisel tööajakava järgsed töötunnid)) = töötaja arvestusperioodi tööajafond oli 65,5 tundi.

Kokkuvõte

Nagu näha, siis töötamise ning normtundide arvutusi on mitmeid ning muidugi võivad olla need kombineeritud ka mitmest erinevast viisist. Töölepingut sõlmides olge alati veendunud, et lepingusse märgitud arvutamise viis oleks selge, ühtselt arusaadav ning mis kõige tähtsam – seadusele vastav. Peale normtundide arvutamise võivad palgaarvestuses veel mõnedki teised probleemid esile kerkida. Millised need probleemid on, ning kuidas neid vältida, saate lugeda siit.

Kerttu Tuurma
22.06.2020

Populaarsemad

Proovi ja säästa oma aega ja raha

Oled juba Begini kasutaja?

Logi sisse Proovi tasuta
Wave